Avaleht
Webbyt
Teenused
Webbyt
Webbyt
Tarkusesalv
Webbyt
 
Webbyt

Tarkusesalv
Webyt
Webbyt
Kasulikud lingid
Webbyt
Uut lugemiseks
Webbyt
Kõik artiklid

Uut lugemiseks

Webbyt
Print Prindi
Webbyt
 

Valus vaikus

25.01.2009

Karin ja Mart Jallai
Grüüne Nr. 1(7), märts 2009

Vaikus võib olla valus ja häiriv kui näed ja saad aru, et peaks nagu midagi kuulma… aga ei kuule. Karm jutt, ...
 

Vaikus on loodusvara. Fred Jüssi

Vaikus võib olla valus ja häiriv kui näed ja saad aru, et peaks nagu midagi kuulma… aga ei kuule. Karm jutt, mis kahjuks võib nii mõnelegi tänasele teismelisele paarikümne aasta pärast tõeks osutuda. Varem on kuulmisvaegus olnud pigem eakate probleem, tänapäeval muutub see üha noorema vanusegrupi mureks. Arstid puutuvad üha sagedamini kokku noorukitega, kellel pärast kont¬serti või pikaajalist valju muusika kuulamist on tekkinud kuulmishäired. Ühekordne kuulmisvõime langus ei tähenda veel pöördumatut kuulmisvaegust, kuid sellised ajutised nähud ei möödu jälgi jätmata – kuulmiskahjustus on kumuleeruv. Kui esialgu kõrvad „löövad vahetevahel pilli“, siis mõne aja möödudes tuleb tõdeda, et „kuulen küll, kuid ei saa jutust aru“. See on juba tõsine märguanne pöördumatust kuulmiskahjustusest - vähenenud on kuulmiselundite tundlikkus kõrgemate helide suhtes ja seega ka võime helisid analüüsida. Meedikute andmetel on praegu suurema või väiksema kuulmispuudega inimesi juba 10% - 14% elanikkonnast.

Erinevatest olmemürade allikatest on viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud heliseadmete poolt tekitatav müra, millega igaüks meist tahtlikult või tahtmatult kokku puutub. Tahtmatult kuuleme kaupluste või toitlustusasutuste liiga tugevat taustheli. Tahtlikuks liigitub põhiliselt kultuuriüritustega seonduv müra. Me siseneme sellesse mürapiirkonda vabatahtlikult... ja satume tihti olukorda, kus peame iseenda raha eest kannatama valju heli. Eesti tuntud helire˛issöör, -insener ja publitsist Heino Pedusaar on kirjutanud: „Tallinnas käivitati uhke paljusaaliline kobarkino, mis sai suurepärase dolbyde, paljude kanalite ja teab veel millega varustatud võimsa helisüsteemi. Tõepoolest võimsa, sest kui allakirjutanu käis seal salamisi seansi ajal keskmist helitugevust mõõtmas, siis selgus, et see püsib võrdlemisi pidevalt 90…95 detsibelli ümbruses ja valjud tipud küünivad koguni 100…105 detsibellini. Sealsete mõõtmiste tulem on muide täiesti võrreldav sellega, mis saadakse pneumovasara lähikonnas (ca 95…100 dB), fortes mängiva trompeti suudmest ühe meetri kaugusel (ca 105 dB) või startiva reaktiivlennuki "toimealas". Nii asetatakse Coca-Cola Plaza eimidagiaimav ja kõigega soostuv publik terveks seansiks pneumovasara, trompeti või reaktiivmootori veerde.“

Helitugevuse mõõtühikuks on detsibell (dB). Arusaadavuse huvides mõned helitugevuse näited: lehtede kahin nõrgas tuules 10dB; sosin, kella tiksumine 1m kaugusel 30dB; tavaline vestlus 50dB; klaverimäng, vali kõne toas 70dB; sümfooniaorkestri fortissimo 90dB; reaktiivlennuk 25 m kaugusel 120dB; valulävi 140dB.

Maailma Tervishoiuorganisatsioonil on soovitused, kui tugevas müras kui kaua tohiks viibida täiskasvanud inimene päeva jooksul: 85 dB – 8 tundi, 91 dB – 2 tundi, 97 dB – 30 minutit, 100 dB – 15 minutit, 103 dB – 7 minutit, 106 dB – 3 minutit, 109 dB – 1,5 minutit. Eestis on kehtestatud mürataseme piirnormid Sotsiaalministri määrusega. Meelelahutusasutustes (kino- ja kontserdisaalid, vabaõhuüritused, diskoteegid jt.) on lubatud keskmine helirõhu tase kuni 100 dB ja tippväärtus kuni 115 dB.

Lasteüritustel ei tohi keskmine helirõhu tase olla suurem kui 90 dB. Eeltoodud müra piirmääradest kinnipidamist peab jälgima Tervisekaitseinspektsioon. Paraku reaalses elus on kontrolltegevus praktiliselt olematu ja seaduserikkujad jäävad karistuseta.

Ilmselt on paljud meist näinud kontserdile toodud väikelapsi – kes lausa kärus, kes papa õlgadel lava ees „näppu viskamas“. Ilmselt oleme seda nähes hetkeks imestunud – mina ju nii ei teeks – ja edasi läinud. Mõõtsime The Suni vabaõhukontserdil Tartu Laululaval helitugevust. See oli „näpuviskajate“ alas kuni 117 dB. Vestlusest ansambli mäned˛eriga selgus, et ka ansambli liikmeid teevad kurvaks imepisikesed „fännid“ kontserdil, kuid pole mingit alust nende sealviibimist keelata. Need lapsed vajavad kaitset. Ise nad ei saa ega oskagi end kaitsta vanemate teadmatusest tekitatud ohtude eest. Kuulmiskahjustused algavad juba 85dB pidevas müras viibimisest, mis on veidi väiksem tänavamürast tipptundidel. Väikelaste kuulmine on veelgi õrnem. Imikule võib jäädava kuulmiskahjustuse või kurtuse põhjustada üksainus tugev pauk. Aastatega mürakahjustust tekitav müranivoo tõuseb. Seega vajavad just kõige väiksemad erilist kaitset. Lastel kujuneb vanemate eeskujul välja kuulamisharjumus. Kui laps õpib muusikat valju mürana kuulama, on hiljem raske seda harjumust muuta. Kestvas müras viibimise tagajärjeks on käitumis- ja süvenemisprobleemid, väsimus. Psühhiaatriliste kaebustega inimesed on sagedamini pärit kärarikkast elukeskkonnast.

Laste kaitsmiseks on vaja tegeleda seadusandluse täiustamisega. Oleme vestelnud nii arstide kui juristidega, kes seda mõtet igati toetavad. Sotsiaalministri määruses pole kirjas laste vanust, millest alates on kehtestatud madalama helitaseme nõue. Üldse puudub aga selline määratlus nagu väikelapsed. Ilmselt on vaja kehtestada piir, millest kõrgema helitugevuse puhul keelata väikelastel osaleda kontsertidel. Vanematele lastele on vajalik korraldada kõrvatroppide jagamine nagu mujal maailmas. Kehtestatud normidest kinnipidamist peab kontrollima hakkama. Järjepidevalt tuleb tegeleda ka teavitustööga. Iga väiksemagi toidupaki peal on kirjas, milline oht peitub seal meie kehakaalule. Ühelgi kontserdi- või diskoreklaamil pole siiani olnud viidet võimalikust ohust kuulmisele.

Looduse vaikus, meie loodusvara, pole kunagi päris hääletu vaikus. Sügav kuulmispuue on hääletu, valus vaikus. 

Näpuviskajate” alas kostuva heli tugevus võib tekitada kuulmiskahjustusi,seda eriti pisikeste “fännide” kõrvadele" (FOTO: Artur Sadovski)

valus_vaikus
 
Webbyt.com
Free website - Webbyt